Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Koolispordi Liit, lühinimetus EKSL, on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud koolispordi arendamisele Eestis.

2. Eesti Koolispordi Liit, edaspidi liit, ühendab Eestis linnade ja maakondade koolispordiühenduste või spordiliitude kaudu üldhariduskoolide spordiklubisid ja teisi koolispordiga tegelevaid ühendusi ühistegevuseks, koolispordi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.

3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast ning Rahvusvahelise Koolispordiföderatsiooni (ISF) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.

4. Liit määratleb koolisporti kui sportlikku tegevust koolis, koolidevahelisi võistlusi ning teisi sportlikke üritusi, mis toimuvad koolivõimude poolt heakskiidetud kujul ja toetusel ning mis teenivad õpilaste kasvatuslikke eesmärke.

5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata. Rahaliselt hinnatavaid soodustusi liikmetele ei anta.

6. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

7. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

8. Liidu asukoht on Tallinna linn ning tema tegevuspiirkonnaks Eesti Vabariik.

9. Liit on asutatud “16.” veebruaril 1990.aastal ja ta on Eesti Koolinoorte Spordiühingu “Noorus” tegevuse jätkaja.

 

II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

10. Liidu tegevuse eesmärgid on koolispordi arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja harrastusspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine õppiva noorsoo seas oma tegevusega õpilaste kehaliste ja intellektuaalsete võimete arendamine, “Ausa mängu” põhimõtete austamine spordis ja elus ning noorte ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine.

11. Eesmärkide täitmiseks liit

1) koondab ja ühendab koolispordiühendusi, - klubisid ja - organisatsioone tegevuse koordineerimiseks liidu liikmete ühishuvide kaitsmiseks ja eesti koolispordi esindamiseks kodu- ja välismaal;

2) kogub, süstematiseerib ja esitab Haridusministeeriumile ettepanekuid koolispordi korraldamiseks Eestis, aitab Haridusministeeriumil kujundada koolispordipoliitikat;

3) loob lastele ja noortele täiendavaid sportimis- ja võistlemisvõimalusi, propageerib sporditegevust õpi- laste, õpetajate ja koolide töötajate hulgas; aktiviseerib ja arendab koolisporti selle erinevates vormides, kaasab sellesse tegevusse kõik huvitatud koolid ja koolispordiorganisatsioonid;

5) tagab koolispordi ideede ja tegevuse järjepidevuse, korraldab üleriigilisi ning regionaalseid kooli- spordivõistlusi ning teisi üritusi;

6) loob eeldusi õpilaste omaalgatusliku tegevuse arenguks ning koolispordi organiseeritud vormide - koolispordiklubide tekkeks;

7) korraldab koolispordialase informatsiooni vahendamist oma liikmetele ning kõigile sellest huvitatud organisatsioonidele;

8) korraldab koolispordi propageerimiseks auhindade ja metoodiliste materjalide valmistamist, hankimist ja müüki;

9) tagab isikutele, kellele on liidu poolt antud kohustused või ülesanded, samuti huvitatud liikmesühenduste esindajatele koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks või nende enesetäiendamiseks;

10) annab hinnanguid ja jagab tunnustust oma liikmetele, aktiivsetele õpilastele ja õpetajatele ning kooli- spordi toetajatele;

11) arendab koostööd koolispordist huvitatud spordiliitudega Eestis, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, firmadegajaüksikisikuteganiikodu-kuivälismaal koolispordi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

12) viib koolispordialase tegevuse korraldamiseks kasumit mittetaotlevail eesmärkidel tasuta ja tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.

13) maksab stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

 

III LIIDU LIIKMESKOND

12. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud - mittetulundusühingutena tegutsevad regionaalsed koolispordiga tegelevad ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad regulaarset liikmemaksu. Koolid, koolispordiklubid ja -ühendused ning teised koolispordiga tegelevad organisatsioonid saavad liitu kuuluda ainult oma regiooni ühenduse kaudu.

13. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 60 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosolekul.

14. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.

15. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 6- kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

16. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu pikema perioodi vältel. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

17. Liikmelisuse lõppemisel tasutud liikmemakse ei tagastata. Koolispordiühendusel, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.

18. Liidu liikmetel on õigus:

1) osaleda ja olla esindatud liidu kõigil võistlustel ja üritustel;

2) osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikuna liidu üldkogu töös ning valida ja olla valitud põhikirjas sätestatud korras liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse ning esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

3) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

4) esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;

5) osaleda liidu poolt korraldatavatel koolitusseminaridel ja -õppustel, saada koolispordialast metoodilist ja informatsioonilist materjali;

6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat, autasustamise vahendeid ja liidu vara;

7) esindada liitu ISF võistlustel, nõupidamistel, seminaridel ja teistel üritustel;

8) välja astuda liidu liikmeskonnast.

19. Liidu liikmed on kohustatud:

1) järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

2) osalema oma esindajate kaudu korraliste ja erakorraliste üldkogude ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

3) arendama koolisporti selle erinevates vormides oma regioonis;

4) kaasama koolispordialasesse tegevusse kõik oma regiooni koolid;

5) osalema liidu poolt korraldatavatel koolispordivõistlustel ning teistel üritustel;

6) tasuma õigeaegselt liidu liikmemaksu;

7) kasutama heaperemehelikult ning säästa liidu vara

8) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

 

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE

20. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek - üldkogu. Üldkogul võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad. Üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkogu kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkogu kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkogu kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 30 päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

21. Üldkogu võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või liidu muu organi) pädevusse.

Üldkogu pädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;

2) liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

3) liidu liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;

4) majandusaasta aruande kinnitamine;

5) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

6) liidu presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja, ametikohtade ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

7) liidu presidendi ja juhatuse liikmete valimine, liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine;

8) juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;

9) liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.

22. Üldkogu juhatab liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkogu viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkogu reglemendiga. Kui ka üks üldkogul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkogu kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

23. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole liidu liikmetest. Kui üldkogu ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkogul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkogul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkogu kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkogul on esindatud kõik liidu liikmed. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkogul on esindatud liidu kõik liikmed. Kui liidu liikmesühendus ei saa olla esindatud üldkogul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkogul esindatud liidu liikmesühendusele. Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.

24. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkogul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkogu poolt liidu liikme teisest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teisest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

25. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkogul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

26. Üldkogu otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkogu otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

27. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete arvu alammäär on 9 ja ülemmäär on 13. Konkreetseks tegevusperioodiks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkogu. Juhatus valitakse perioodiks 3 aastat. Liidu juhatuse koosseisu kuulub alati 3-ks aastaks valitud president ja asepresident, kes juhivad selle tööd. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

28. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkogul osalenud liidu liikmete esindajatest. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkogus osalenud liidu liikmete esindajatest. Valitud president esitab üldkogule asepresidendi kandidaadi. Asepresident loetakse valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkogus osalenud liidu liikmete esindajatest. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president või presidendi poolt esitatud asepresident jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud ülle poole üldkogus osalenud liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.

29. Liitu võivad esindada kõikides õigustoimingutes president või asepresident. Teised juhatuse liikmed võivad liitu esindada ühiselt. Juhatuse liikme võib üldkogu otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkogus juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

30. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.

31. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

32. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1) liidu üldkogude ettevalmistamine ja otsuste elluviimine, liidu põhikirja täitmise tagamine;

2) liidu tegevussuundade ettevalmistamine ja tegevuskavade kinnitamine;

3) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine ja üldkogule ettepanekute tegemine liikmeskonnast väljaheitmise kohta.

4) liidu eelarve vastuvõtmine;

5) kinnisvara kasutamine üldkogu otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

6) loa andmine laenude võtmiseks ja laenude piirsuuruse kindlaksmääramine;

7) liidu komisjonide, toimkondade ja institutsioonide moodustamine ja nende juhtide nimeline kinnitamine;

8) isikute määramine ja volitamine esindamaks liitu riiklikes ja vabatahtlikes organisatsioonides, kohtuorganites, samuti koolispordialaste kontaktide arendamisel teiste riikide pädevate organisatsioonidega;

9) liidu sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamine;

10) sekretariaadi peasekretäri tööle võtmine;

11) rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

12) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

13) liidu võistluskalendri ja võistluste juhendite kinnitamine;

14) hinnangute ja tunnustuse andmine liidu liikmetele koolispordialase tegevuse eest ja toetajatele koolispordialase tegevuse toetamise eest;

15) toetuste ja stipendiumide määramine edukatele koolisportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;

16) liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning treenerite ja muud koolisportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;

17) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine.

33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu president, presidendi äraolekul asepresident. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritaksekirjalikultningneilekirjutavadallakoosolekujuhatajajaprotokollija.

34. Üldkogu teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks valib üldkogu revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon valitakse 3-ks aastaks põhikirja punktis 28 sätestatud korra alusel. Revisjonikomisjon valitakse üheliikmelisena. Järelvalvet teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidu sekretariaadis. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkogule.

 

V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

35. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

1) liikmemaksudest;

2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

3) riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt;

4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

5) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaam- lepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

36. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingulisel alusel. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.

37. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

 

VI LIIDU LÕPETAMINE

38. Liidu tegevus lõpetatakse:

1) üldkogu otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkogu päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 20 ettenähtud korras teatatud, üldkogul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkogul osalenud liikmete esindajatest;

2) pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

3) liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

4) üldkogu võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;

5) sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

39. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 29 ja 31 sätestatud korda. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.

40. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teatajas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

41. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.

42. Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustust või on jaganud liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

 

VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

43. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkogu otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkogu päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 20 ette- nähtud korras teatatud, üldkogul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 kogul osalenud liikmete esindajatest. Ühendatav liit loetakse lõppenuks. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega). Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega .

44. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkogu otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkogu päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 20 ette- nähtud korras teatatud, üldkogul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

 

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud üldkogul 10. mail 2007. aastal, Tallinnas